Camellia sinensis, teetaim, on väike igihaljas põõsas elliptiliste lehtede ja valgete õitega. Selle lehtedest saadakse erinevaid teesid sõltuvalt sellest, kuidas neid pärast korjamist töödeldakse. Rohelist teed töödeldakse ja oksüdeeritakse vähem kui musta teed, mistõttu säilib selle pehmem ja ürdisem aroom.

Legendi järgi hakati teed esmakordselt kasvatama Hiinas ning seda kasutati keiser Shen Nungi valitsusajal (umbes 2737 eKr). Jaapanisse jõudis teetaim umbes aastal 800 pKr, kus seda peeti algul üksnes ravimtaimeks, kuid hiljem sai sellest populaarne jook. Inglismaale jõudis tee umbes aastal 1660 Ida-India Kompanii kaudu ning levis sealt edasi üle Euroopa.

Lõhnav absoluut saadakse Prantsusmaal kuivatatud lehtedest lahustiekstraktsiooni teel. Sellel on väga roheline aroom, mis meenutab heina ja värsket puitu, kuid milles on ka magus nüanss.