Kaneel on vürts, mida kogutakse tseiloni kaneelipuult (Cinnamomum verum), mida nimetatakse ka „päriskaneelipuuks”. Tegemist on loorberiliste (Lauraceae) sugukonda kuuluva põõsataolise igihalja puuga, mille kodumaaks peetakse Sri Lankat ja Indiat. Selle lehed ja välimine koor on küll lõhnavad, kuid kõige tagaotsitavam on just puu sisemus. Tõepoolest, see sisaldab aromaatset sisekoort, mis koorub hõlpsalt ja õhukeste kihtidena. Need väärtuslikud koorekihid seotakse kokku ja jäetakse kuivama, et need moodustaksid meile tuttavad pruunid kaneelikangid (kaneelirullid). Seda võib müüa ka väikeste tükkidena või pulbrina.

Kogu kaneelipuud saab ära kasutada! Traditsiooniliselt täidetakse kaneelikangide sisemus purustatud välimise koorega. Koort, lehti ja õiepungi saab ka distilleerida, et saada erineva intensiivsusega eeterlikke õlisid.

- Selle sooja ja vürtsikat aroomi seostatakse sageli lohutava ja turgutava toimega. Mõne jaoks on see talviste pidustuste sümbol, teiste jaoks aga traditsiooniliselt afrodisiaakum.
- Seda kasutatakse selle puhastavate omaduste tõttu naha-, keha- ja suuhooldustoodetes.
- Sõltuvalt kontsentratsioonist võib see nahale kandmisel tekitada soojendava tunde ning seda kasutatakse sageli toodetes, mis on mõeldud keha soojendamiseks.

Kaneel oli kunagi vürtsikaubanduses üks haruldasemaid ja kallemaid kaupu. Selle tugevaid antimikroobseid omadusi märkasid juba muistsed egiptlased, kes kasutasid seda palsameerimiseks ja toidu säilitamiseks. Seda hinnati kõrgelt antiikajal ja keskajal toidu maitsestamisel, usulistes rituaalides, ravimina või parfüümina… ja see pole muutunud ka tänapäeval! Huvitaval kombel peetakse seda mõnel pool maailmas pigem soolaste roogade vürtsiks, samas kui teisal kombineeritakse seda magusaga.